Tutvustus

Looduslike pühapaikade andmekogu avalik koduleht koondab andmeid hiite, pühade kivide, puude, veekogude jt ajalooliste looduslike pühapaikade kohta.

Leheküljelt leiab hõlpsasti üles oma kodukohas või kaugemal asuvad pühapaigad. Otsida on võimalik paiga, küla, valla ja kihelkonna nime järgi. Lehekülg pakub teavet eelkõige kultuuri- ja loodusmälestistena kaitstavate pühapaikade kohta. Avaldatud on ka ristipuude andmed ja hävinud pühapaikade asukohad. Esimeses järgus on avaldatud ajaloolise Võru- ja Tartumaa andmed.

Siin avaldatud andmed on osa Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juures loodavast looduslike pühapaikade andmekogust. Selle eesmärk on koondada ja muuta hõlpsalt kasutatavaks pühapaikade kohta leiduvad pärimuslikud, loodusteaduslikud jm andmed (kroonikad ja vanemad trükised, rahvapärimus, koduloolised uurimused, paikade loodusteaduslikud, arheoloogilised jm kirjeldused, artiklid, dokumendid, kaardid, fotod, heli- ja videosalvestised). Andmekogu peamine ülesanne on toetada asjakohase teabega pühapaikade väliuuringuid ning nende kaitse ja haldamise korraldamist. Edaspidi on kavas andmekogu kättesaadavaks teha loodus- ja muinsuskaitse, ruumilise planeerimise ja keskkonnatoetustega tegelevatele töötajatele ning teadustööde koostajatele.

Pühapaikade andmekogu peamisteks teabeallikateks on varasemate andmete osas  Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Arhiiviraamatukogu, Eesti Keele Instituudi murdekogud, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti arhiiv, Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi arhiiv ning Rahvusarhiivi kaardikogu. Peamised uuemad teabeallikad on Kultuurimälestiste register, Eesti looduse infosüsteem ja Maa-ameti geoportaal.   

Andmekogu haldab TÜ looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA. Andmekogu on seotud Kultuurimälestiste registri ning Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade kobarandmebaasiga ning see on kavandatud ning valmib Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava raames.

Kuidas pühapaikade andmetega tutvuda?

Andmekogu leheküljel avaneb Eesti kaart, millel on kuvatud ajalooliste maakondade piirid ning roheliste mummudega tähistatud looduslikud pühapaigad. Lehekülje vasakus servas on tähestikulises järjekorras ajalooliste maakondade nimekiri. Iga maakonna järel on number, mis näitab avaldatud pühapaikade arvu maakonnas.
Andmekogus avalikustatud pühapaikadega tutvumist on võimalik alustada kaardilt, lehekülje vasakus servas asuvast maakondade loendist  või lehe ülemises servas asuvast lingist „Pühapaikade nimekiri“.

Pühapaikade nimekiri

Sellel lehel avaneb nimekiri kõigist kaardil olevatest pühapaikadest ning andmed on esitatud kehtivate haldusüksuste kaupa. Tulpade kaupa on esitatud pühapaiga peamine nimi, maakond, omavalitsus ja küla. Tulba pealkirjal klõpsates  järjestuvad andmed tähestikulises järjekorras.

Ajalooliste maakondade nimekiri

Lehekülje vasakus servas avaneb ajalooliste maakondade nimekiri, mille järel on sulgudes pühapaikade arv. Klõpsates maakonna nimel, avaneb allpool rohelisel taustal kihelkondade nimekiri ning kaardiaknas kuvatakse huvipakkuv maakond.
Klõpsates kihelkonna nimel, avaneb paremal veerg selle kihelkonna pühapaikadega ning selle kõrval kihelkonna kaardivaade.

Klõpsates pühapaiga nimel, avanevad paremal pool pühapaiga andmed ning selle kõrval kaardil pühapaiga asukoht.

Kolmeosalise lehekülje paremat ja keskmist osa on võimalik sulgeda ning avada lehekülje ülemises osas olevatele kolmnurksetele noolekestele klõpsates.

Pühapaigad kaardil

Kaarti saab hiire ja klaviatuuri abil suurendada, vähendada ja liigutada. Rohelisel mummul hiirega klõpsates avaneb väike aken, millel on märgitud pühapaiga nimi, kihelkond ja maakond. Nende all on link „Loe edasi …“ mis avab kolmeosalise lehekülje.

Kaardiakna paremas ülemises servas on valikud "Kaardikihid", "Map" ja "Satelite". Kaardikihtide valikust on võimalik valida sobivad piiriandmed. Map avab Google kaardivaate ning Satelite sateliidifoto.

Otsing

Lehekülje ülaosas on otsinguaken. Sisestades sinna täheühendi või sõna, kuvatakse allpool koheselt kõik leitud vasted.

Kaardid

Pühapaikade aluskaardina kasutatakse Google maakaarti, millele kasutaja saab kuvada Eesti omavalitsuste ja maakondade ning ajalooliste kihelkondade ja maakondade piirid.

Kehtivad maakonna- ja omavalitsuste piirid kuvatakse Maa-ameti geoportaalist. Kihelkonnapiiride kihi on loonud Eesti Rahva Muuseum ja Regio ning seda on täpsustanud Hiite Maja SA. Ajalooliste maakonnapiiride kihi on loonud tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keksus.

Kihelkonnapiirid on märgitud üldiselt 1909. aasta seisuga. Erandina on kaardile kantud 1911. aastal asutatud Kõpu kihelkond. Eesti ida- ja lõunapiiril on võetud arvesse Tartu rahulepinguga määratud piirid. Nii on lisandunud Narvatagune ala ja Setomaa. Viimane on omakorda jagatud hilisema kontrolljoonega kaheks. Omaaegsest Valga, Luke, Salatsi ja Ruhja kihelkonnast on Eestile jäänud vaid osa. Neist Luke ja Valga kihelkonna osad on märgitud kaardile iseseisva kihelkonnana. Kuna Salatsi ja Ruhja kihelkonnast jäi Eestile vaid paar küla, on need kaardil liidetud vastavalt Häädemeeste ja Halliste kihelkonnaga.

Ajalooliste maakondade piirid on märgitud üldiselt samuti 1909. aasta  seisuga, kuid muudatusi on tehtud seal, kus ka kihelkonnapiiride puhul.