Terikeste Suitsumäe hiis

  • Terikeste Suitsumäe hiis Võnnu Suitsumäe hiiepärn
  • Terikeste Suitsumäe hiis Võnnu Suitsumäe hiiepärn
  • Terikeste Suitsumäe hiis Võnnu Suitsumäe hiiepärn
  • Terikeste Suitsumäe hiis Võnnu Suitsumäe hiiepärn
  • Terikeste Suitsumäe hiis Võnnu Suitsumäe hiiepärn
  • Terikeste Suitsumäe hiis
  • Terikeste Suitsumäe hiis
  • Terikeste Suitsumäe hiis
  • Terikeste Suitsumäe hiis
  • Terikeste Suitsumäe hiis
  • Terikeste Suitsumäe hiis
  • Terikeste Suitsumäe hiis
  • Terikeste Suitsumäe hiis
  • Peamine nimi:
    Terikeste Suitsumäe hiis
  • Toponüümid:
    Mäesuitsu, Suitsumäe
  • Kihelkond:
    Võnnu
  • Ajal. küla:
    Võnnu
  • Maakond:
    Tartu maakond
  • Omavalitsus:
    Võnnu vald
  • Küla:
    Terikeste
  • Asukoha kirjeldus:
    Kõrgem ala, nn Suitsumägi
  • [6,3; 6.4] Täpne asukoha kirjeldus:
    Suitsumäe/Mäe-Suitsu hiis, hiiepärn ja ohvritiik asuvad Tartu maakonnas Võnnu valla Terikeste külas Võnnu-Kastre tee ääres.
    Tee kulgeb üle hiiemäe suunaga edelast-kirdesse. Teest S suunda jäävad ohvripärn ja kivikalme. N suunda teine osa hiiemäest ja ohvritiigi asupaik. Mäele on ehitatud talu, mis asub mäe N poolel. Talu hooned on praegu maha jäetud. Mäge ületava kruusatee laius on 5 m. S suunas on näha Köstrimäe talu õueala 200 m kaugusel, saun veidi lähemal – ca 150 m.
    Mägi eristub ümbritsevast kui kõrgem koht, samuti tõmbab endale tähelepanu pärna ja kivikalme ümbruses kasvav puudesalu, mis eristub ümbritsevast lagendikust.
  • [8] Pinnavormid:
    Mägi. Mäe läbimõõt N-S: 350 m. E-W: 300 m.. Mäge läbib tee, samuti on mäele talu vastu rajatud bussipeatus. Mäetipu põhjapoolsele küljele on rajatud talu, hooned on lagunenud ja mahajäetud. Mäetipu lõunaküljel kasvab hiiepärn, asub kivikalme ja väidetavalt (vt p. 13) on seal ka allikas. Võimalik allikakoht on ringjas veidi madalam koht (15 x 10 m) mäe kaguosas.
    Puid kasvab rohkem mäetipu lõunaküljel. Samuti on lõunaküljel hulgaliselt erineva suurusega kivisid, mida leidub peaaegu kõikjal puude all. Puudega kaetud ala lõppeb heinamaaga, kuid mäe langus jätkub.
  • [10] Põlis- ja pärimuspuud:
    Hiiepärn.
    1. Puu liik: Pärn.
    2. Ligikaudne kõrgus: 5,35 m.
    3. Esimene oks maapinnast 1,5 m kõrgusel.
    4. Võra laius: Suurim 15 m, väikseim 10 m.
    5. Tee kohal oleva pärna kõige kõrgemale ulatuva haru kõrgus on ca 16-17 m.
    6. Pärn kasvab teest 60 cm kaugusel, kivikalmest 10-11 m. Ohvripuu on väga vana ja näeb seetõttu ka põdur välja. Puu keskmine osa on täiesti hävinud. Alles on altosast poolik oks, mis kaldub üle tee läänesuunas, selle 5 haru on terved ja elujõulised. Samuti on alles puuharu, mis asub lõuna pool, selle viiest hargnevast oksast on vaid üks murdunud ja kuivanud. Itta suunduvast kahest harust on üks väiksemate vigastustega ja põhjapoolsem pisut suurematega – oksad on murdunud ja kuivanud. Puu idaküljel on üks noor ja päris elujõuline oks, mis suundub otse üles.
    Puu tüvi on vigastatud peaaegu igast küljest, ning täis avausi, mis ulatuvad puu sisemusse, kus on õõnsus. Puu tüvi on põhjaküljelt sammaldunud nii kõrgele kui silm ulatab nägema.
    Puu on seest tühi. Õõs avaneb ida poole. Puu õõnsusest tuleb tugevat kopituse lehka. Puu õõnsuses kasvab pahk. Puu on seest põlenud, näha on söestunud osi. Õõnsuses asub ka lahtiselt puu üks osa – söestunud otsaga lapik puutükk.
    Puu põhjapoolsel küljel, puu tüve alumises osas vigastatud koht – koor lahti ja puidu osa vigastatud nii, nagu oleks sinna auto sisse sõitnud. Sellest vasakul on lõhe, mis ulatub puu sisemusse. Lõhe kohal on muhk, mille kohal omakorda veidi väiksem mügarik. Edasi kulgeb puutüvi üles, moodustades tee pool kaldu oleva mitme oksa hargnemiskoha.
    Puu idapoolsel küljel võib märgata alates maapinnast nelja sammaldunud mügarikku – maapinna lähedal kõige väiksemat, sellest vasakul üleval veidi suuremat ja nende kohal kahte kõrvuti olevat ümarat moodustist. Idapoolsele küljele avaneb ka puu õõnsus, mille avaus on täpselt kagusse. Õõnsus ulatub läbi puu – st, et puu sisemus on tühi. Puu on kaguosast päris lahtine, vastasküljel ulatub puu külg ca 2,7 m kõrgusele. Õõnsuse kohalt on lahti 1 suurem ja teine väiksem puu osa. Suurem neist moodustab koos vastasküljelt kulgeva haruga kagusse suunduva puu haru, millest hargneb 2 oksa.
    Puu lõunapoolsel küljel on maast 1,5 m kõrgusel tüvest väljakasvanud 7 nooremat osa, millest kõik on lehtes ja üks neist päris pikk (2 m), suundub otse üles. Lõunapoolsele küljele jäävad veel mõned sammaldunud ja mügarlikud kohad tüve allosas. Samuti kooldub lõunasse puu välimine kooreosa. Lõuna- ja läänepoolsel puu küljel on ka okstel kõige rohkem linte.
    Puu läänepoolsel küljel on tüve allosas samuti rohelist paksu sammalt. Tüve alumisest osast kasvab välja väga noori elujõulisi võrseid. Üks võrse/iseseisev väike puu kasvab välja koguni maapinnast puu tüvest 50 cm läänes. Läände suundub ka puu üks harudest. Läänepoolsel küljel (isegi ehk loodes) on tüve juures lahtine, sammaldunud kooretükk.
    7. Puu tervislik seisund 5-pallisel skaalal: 2.
  • [12] Kivid, kiviaiad, kivikogumid:
    Kivikalme. Puude all on samuti ohtralt erineva suurusega maakive. Kivikalme on W-E suunaliselt piklik. Keskmise osa moodustab tugevalt rohtunud kivikogum. Kogumi otstes on suuri, peaaegu üleni sammaldunud kive, paarist, kohast paistab roosakas ja hallikas graniit. Kivid on jämeda tekstuuriga, keskmine läbimõõt 1 m või rohkemgi. Kõrgus maast 40-100 cm.
    Kalme läänepoolsel küljel on arheoloogiamälestise silt – Kivikalme. I aastatuhande I pool, II aastatuhande algus. Nr 1699.
    Ülejäänud kalmest eemal asuvad kivid asuvad üle terve puudealuse ala. Neid on rohu alla mattununa kõikjal. Mäetipu lõunapoolsel küljel, asub veel üks kuuest kivist koosnev moodustis. Kaetud helerohelise samblaga. Kivid on roosast ja hallist graniidist, samuti musta-valgekirjud, nii peenema kui jämedama tekstuuriga.
  • [15] Kõrvaline inimtegevus:
    Talu hiiemäel, hetkel lagunenud hoonetega, mille ümber-/sissekukkumise oht on suur. Üle hiiemäe jookseb elektriliin. Tiik, mis on kaevatud talu juurde. Hiiemäe nõlvadel asuvad viljelusmaad. Läbi hiiemäe läheb tee ja samuti asuvad teine teisel pool kaks Hiiepärna nimelist bussipeatust. Mäetipu idaküljel kasvab tee ääres noor kuusehekk.