Kurista Leinamänd

  • Kurista Leinamänd Kurista Leinamänd
  • Kurista Leinamänd Kurista Leinamänd
  • Kurista Leinamänd Kurista Leinamänd
  • Kurista Leinamänd Kurista Leinamänd
  • Kurista Leinamänd
  • Kurista Leinamänd
  • Kurista Leinamänd
  • Kurista Leinamänd
  • Peamine nimi:
    Kurista Leinamänd
  • Toponüümid:
    Leinamänd, Nutumänd, Lesenaise pedajas
  • Kihelkond:
    Võnnu
  • Ajal. küla:
    Kurista
  • Maakond:
    Tartu maakond
  • Omavalitsus:
    Võnnu vald
  • Küla:
    Kurista
  • Asukoha kirjeldus:
    Pedaja talust 100 m kagus, karjamaal.
  • [6,3; 6.4] Täpne asukoha kirjeldus:
    Tegu on suure ja kahara männiga, mis asub Võnnu vallas, Kurista külas, Pedaja talu taga põllu servas.
    Puust NE suunda jäävad Piiri talu hooned 70 m kaugusele ja enne seda vahetult seal kõrval karjamaa, mis on eraldatud elektrikarjusega. Pedaja talu, mille maal puu asub jääb NW suunda 80 m kaugusele. W suunas on 30 m kaugusel ülesküntud väike põllulapp ja peale seda võsastik. E suunas on vahetult puu kõrval elektrikarjus 4 m kaugusel ja peale seda heinamaa. S suunas läheb puud ümbritsev võsa edasi suuremaks võsaks. Puust N suunas 5 m kaugusel on looduskaitsetähis ja 1,1 m kaugusel nõukogudeaegne kivitulp/kaitsetähis.
    Puu hakkab juba külavaheteelt silma, kuna asub lagedal ja on massiivse võraga.
  • [10] Põlis- ja pärimuspuud:
    1. Mänd.
    2. 4,2 m.
    3. Ca 5 m.
    4. Suurim 15 m ja väikseim 12 m.
    5. 15 m.
    6. Puu ümber on palju väikeseid põllukive, ilmselt siis ka põllult sinna toodud. Puu ise jaguneb kaheks suuremaks haruks, mis lahknevad ca 4 m kõrgusel. Märgata on hulgaliselt madalal asunud oksi, mis on ilmselt murdunud vms ja seejärel ära saetud. Puu lääneküljel seistes hakkab silma 8 sellist oksakohta. S suunda ja E suunda langevad peamiselt männi suuremad oksad, 4 väiksemat oksa suunduvad W suunda. Männi idaküljel seistes võib märgata 7 saetud oksakohta. Samuti on männi tüvel E küljel õõnsus/auk, mis algab maast ja poolitab tüve. Selle kõrgus maast on 195 cm ja see läheb ülevalt kitsamaks. Laius kõige laiema koha pealt (maapinnalt) on 40 cm, sügavus 75 cm. Õõnsuse laius seest on 60 cm. Puud poolitava õõnsuse kõrgus selle sees on 1 m. Õõnsus on seest kohati põlenud ja põletusjäljed on ka puu sellel osal, mis ei ole enam otsene süvend puu sisemusse. Õõnsuse kohalt on puu paljastunud „kihtidena“ - näha on nii puusäsi, kui ka vaigupisaraid. Õõnsuse sees peale ämblike tõenäoliselt keegi ei ela. Õõnsuse kohal, maast 225 cm kõrgusel on puul suur mügarakujuline ümar kasvajalaadne moodustis. See on mõõtmiseks liiga kõrgel, kuid silmaga hinnates on see 50 cm kõrge ja 1 m lai. Laieneb puu külgedele ja selle vasak pool ühineb õõnsusest tuleva kitsa süvendiga, mis jookseb mööda puukoort üles.
    Puu W küljel on samuti väike kasvajalaadne moodustis. Maast 1,9 m kõrgusel, pikkus 20 ja laius 40 cm.
    Puu N küljel on maast 78 cm kõrgusel piklik ilma kooreta koht, mis üleval pool moodustab puukoores prao, kuid puu alumist kihti enam ei paljasta. Ilma kooreta osa pikus 30 cm ja laius 4 cm kõige laiemas osas. Kogu kooreprao pikkus on 60 cm (täpsemaks mõõtmiseks liiga kõrgel). Samalaadseid suuremaid, kuid seest kinnikasvanud pragusid on puutüvel veel. Puu koor on väga pahklik ja mügarik.
    7. 4
  • [15] Kõrvaline inimtegevus:
    Puu kasvab kahe talu läheduses ja kahe põllumaa vahel. Elektrikarjuse järgi otsustades peetakse ühel pool karja ja teisal on väike põllulapike (ca 60x50 m).